Sisekülvikalender näeb teistsugune välja kui aiakalender, sest sees on piirav tegur valgus, mitte külm. Tallinnas on talvisel pööripäeval ainult umbes 6 tundi valget aega ja suvisel pööripäeval ligi 18,5 tundi, nii et kasvulambi või nutiaiaga saab enamikku taimi külvata mis tahes kuul, aga mõnel kuul kulub selleks tunduvalt vähem vaeva kui teisel.
Aiakülvikalender on üles ehitatud külmumisdaatumite ja mullatemperatuuri järgi. Toas kaovad mõlemad piirangud, sest ruumi temperatuur püsib aastaringselt stabiilsena 18–24 °C juures ja külm ei mängi mingit rolli. See, mis tegelikult hooaegade kaupa muutub, on see, kui palju loomulikku päevavalgust potini jõuab — detsembris umbes 6 tundi päevas, juunis ligi 19 tundi. See kalender jagab aasta neljaks perioodiks ja näitab, mida on igal perioodil toas või nutiaias kõige kergem külvata.
Mainitud tooted — laos IndoorGardenis, saadame Tallinnast üle Euroopa Liidu.
Miks sisekülvikalender siin teistsugune on
Enamik külviõpetusi, sealhulgas Royal Horticultural Society juhised, on kirjutatud aia jaoks, kus külviaega määravad kevadised külmumisdaatumid ja mulla soojenemise kiirus. Toas need kaks piirangut kaovad, sest ruum hoiab stabiilset 18–24 °C olenemata ilmast õues. Järele jääb see, mis Eestis aasta jooksul tõesti kõige rohkem muutub — loomulik päevavalgus, mis ulatub talvisel pööripäeval umbes 6 tunnist päevas suvise pööripäeva ligi 19 tunnini. Suvel kasvab peaaegu kõik tavalisel aknalaual hästi. Talvel ilma lisavalguseta idanevad seemned enamasti ikka usaldusväärselt, aga taim tuleb üles õhuke ja kahvatu, sest ta saab vähem kui pool vajaminevast valgusest. Seega see kalender ei räägi sellest, mida toas üldse külvata ei saa — piisava valgusega saab mis tahes kuul külvata praktiliselt kõiki meie sortimendi seemneid — vaid sellest, milline kuu annab tulemuse kõige väiksema vaeva ja väiksema elektriarvega. Eesti asub suhteliselt kõrgel laiuskraadil, mistõttu on see valguse erinevus suurem kui näiteli Lõuna-Euroopas — just seepärast on siinses kliimas kasvulambi või nutiaia valik tavapärasest veelgi mõjukam otsus.
Detsember–veebruar: pimedaimad kuud
Sel perioodil langeb loomulik päevavalgus Eestis alla 10 tunni päevas, ja aknalaual kasvav taim kipub pigem akna poole sirutuma kui tihedalt ja tugevalt kasvama. Mikrorohelised on just sellele perioodile kõige sobivam kultuur, sest suurem osa kasvutsüklist toimub kaetud, pimendatud alusel ja saak jõuab lauale kiiresti olenemata aastaajast. Herne mikroroheliste seemned idanevad 2–3 päevaga pärast 8–12-tunnist leotamist, ja esimene lõikus on valmis 10–14 päeva pärast külvi, nii et detsembris külvatud alus on jaanuariks juba taldrikul.
Maitsetaimede, näiteks basiiliku puhul on see periood, kus kasvulamp või nutiaia sisseehitatud LED teeb kõige suurema vahe võrreldes tavalise potiga aknalaual. University of Minnesota Extension märgib, et vähese valguse käes kasvavad taimed kasvavad aeglasemalt ja kasutavad vähem vett, sest neil on kasvamiseks lihtsalt vähem energiat. Ilma lisavalguseta idaneb basiiliku seeme tavapäraselt, aga taim tuleb üles õhuke ja kahvatu, sest loomulik päevavalgus ei jõua kunagi 12–16 tunnini päevas, mida ta vajab. Lambi lisamisel sarnaneb tulemus suuresti suvisele. Sama kehtib tšilli kohta, mis külvist esimese valmiva viljani vajab tavaliselt 90–120 päeva, nii et detsembris või jaanuaris piisava valgusega külvatud tšilli saab vilja juba hiliskevadel.
Teised maitsetaimed reageerivad pimedatele kuudele erineva tempoga. Till ja koriander idanevad mõlemad 7–14 päevaga ja taluvad hästi jahedamat ruumi, mis teeb neist turvalise valiku jaanuaris, kui küttehooaeg kuivatab õhku akna lähedal. Murulauk idaneb aeglasemalt, tavaliselt 14–21 päevaga, aga üks külv annab lehti aastaid, nii et keset talve alustatud pott pole kiirustamine, vaid investeering, mis tasub end kevadeks ära. Küttehooaeg kuivatab toas õhku kõikjal, seega tasub sel perioodil taimede kõrval hoida ka veeanumat või kasutada niisutajat — eriti maitsetaimedele, kelle lehed muidu kuivades krobeliseks jäävad.
Märts–aprill: valgus hakkab tagasi tulema
Veebruari lõpus ületab päeva pikkus Eestis juba 11 tundi ja kasvab märtsist aprilli lõpuni kiiresti kuni 14–15 tunnini. See on kuu, mil paljud alustavad tomati külviga, olgu see nutiaia jaoks või hilisemaks istutamiseks rõdule. Kompaktne, determinantne sort nagu Rõdutomat Kollane H idaneb 10–14 päevaga 18–20 °C juures, ja esimene valmiv vili ilmub hüdropoonikasüsteemis tavaliselt 65–70 päeva pärast, kui taime kohal töötab 100 W täisspektriga lamp. Märts ja aprill sobivad hästi ka maitsetaimede uue külvi tegemiseks ja mikroroheliste rotatsiooni täiendamiseks, sest kasvav loomulik valgus leevendab veidi lambi koormust ja vähendab elektriarvet, kuigi tulemus jääb sarnaseks talvisele kasvulambi all külvile. Salat idaneb sel perioodil erakordselt ühtlaselt, sest ruumitemperatuur on mõõdukas ja päeva pikkus pole enam piirav tegur, mistõttu paljud alustavad oma salatirotatsiooni just märtsis, et saada esimene leht aprilli keskpaigaks. See on ka hea periood uue nutiaia käivitamiseks, kui lamp ja pump talve jooksul kasutuseta seisid — tasub enne esimest külvi süsteem korraks veega läbi loputada ja veenduda, et valgusrežiim on õigesti seadistatud.
Mai–august: aasta kõige rohkem loomulikku valgust
Suvisel pööripäeval ulatub päeva pikkus Eestis ligi 19 tunnini, ja see on aasta ainus osa, kus peaaegu iga kultuur teeb tavalisel aknalaual peaaegu nii head tööd kui nutiaias sisseehitatud lambiga. See on kõige lihtsam periood basiiliku, salati ja teiste lehtmaitsetaimede külvamiseks, sest valguse puudus pole neist ühelegi probleem. Nendel kuudel on risk pigem kuumus kui valgus. Salat ja spinat lähevad õitsema ja muutuvad mõrkjaks, kui ruumitemperatuur püsib mitu päeva järjest üle 24 °C, nii et suvel sobivad neile paremini kohad veidi eemal päikesele avatud aknast. Tšilli ja tomat seevastu saavad kõige rohkem kasu lisasoojusest ja heledast valgusest just sellel perioodil, ja talvel lambi all külvatud taimed jõuavad täissaagini tihti keset suve. Suvisel reisiperioodil on just isekastev nutiaed kõige suurem abi, sest see hoiab kasvutsüklit katkematuna ka siis, kui kodus mitu päeva kedagi ei ole — tavaline mullapott kuivab samal ajal kergesti liiga ära või, vastupidi, saab tagasi tulles üleliigse koguse vett korraga.
September–november: tagasi talverežiimile
Päeva pikkus lüheneb aegamisi, ja septembris on loomulikku valgust enamiku kultuuride jaoks veel piisavalt ka kasvulambita. Oktoober ja november muutuvad kiiresti, ja see on periood, mil tasub aknalaua potid lambi või nutiaia alla tõsta enne, kui taimed hakkavad sirutuma ja kahvatuma, nagu detsembris tavapärane. See on hea aeg külvata viimane partii salatit või maitsetaimi, mis jõuavad veel ülejäänud päevavalgusest kasu saada, ning valmistada nutiaed talveks ette: puhastada paak, kontrollida, et lamp ja pump töötavad korralikult, ja varuda seemneid enne pimedaimate kuude saabumist. Ka mikrorohelistega saab sellest ajast peale sagedamini alustada, sest need on ühed vähestest kultuuridest, mida päeva pikkus tegelikult üldse ei mõjuta. Kui kasvatasid suvel aknalaual tomatit või tšillit, on varasügis viimane praktiline võimalus korjata järelejäänud viljad, enne kui taim hakkab nõrgema valguse all puhkeperioodi suunduma. See on ka mõistlik hetk üle vaadata, millised seemnekotid on sahtlis juba aastaid seisnud — enamik maitsetaimede ja köögivilja seemneid püsib hea idanevusega paar-kolm aastat, aga vanemate kottide idanevus tasub enne suurt külvi ühe-kahe seemnega proovi peal kontrollida.
Terve aasta ühes tabelis
Siin on, kuidas selle juhendi kolm kultuuri paigutuvad idanemisaja, parima külviaja ja meie poe tänase hinna järgi.
| Kultuur | Parim külviaeg toas | Idanemisaeg | Hind |
|---|---|---|---|
| Herne mikrorohelised | Aastaringselt, kõige kasulikum detsember–veebruar | 2–3 päeva | 6,99 € |
| Mahe magus basiilik Italiano Classico | Aastaringselt lambi all, kõige lihtsam märts–august | 5–10 päeva | 1,99 € |
| Rõdutomat Kollane H | Jaanuar–märts nutiaia jaoks, aastaringselt lambi all | 10–14 päeva | 1,49 € |
Korduma kippuvad küsimused
Kas mis tahes kultuuri saab toas külvata mis tahes kuul?
Piisava valgusega — kas loomulikult suvel või kasvulambist talvel — peaaegu alati jah. Kuude vahe on ainult selles, kui palju lisapingutust ja elektrit see nõuab, mitte selles, kas külv üldse õnnestub.
Miks mu taimed talvel sirutuvad ja muutuvad kahvatuks?
See tähendab, et loomulik päevavalgus ei jõua 12–16 tunnini päevas, mida enamik seemikuid vajab, ja see juhtub kõige sagedamini novembrist veebruarini. Kasvulamp või sisseehitatud LED-iga nutiaed kõrvaldab probleemi täielikult.
Kas herne mikrorohelisi saab külvata ka suvel?
Jah, need kasvavad aastaringselt ühtemoodi hästi, sest suurem osa tsüklist toimub kaetud, pimendatud alusel. Suvel on neid lihtsalt vähem vaja, sest ka teised kultuurid kasvavad siis ilma lisapingutuseta hästi.
Millal on parim aeg külvata tomati seemneid nutiaia jaoks?
Jaanuar–märts annab parimad eeldused esimese saagi saamiseks hiliskevadel või varasuvel. Piisava valguse ja soojusega saab tomatit külvata ka muudel kuudel, aga saak nihkub siis hilisemaks. Kesksuvel külvatud taim annab saaki tõenäoliselt alles sügise poole, mis töötab hästi, kui soovid tomatit just siis, kui enamik aiatomateid on juba otsas.
Miks salat suvel nii kiiresti mõrkjaks muutub?
See juhtub, kui ruumitemperatuur püsib mitu päeva järjest üle 24 °C, mis lükkab taime õitsemisrežiimi ja annab lehtedele kibeda maitse. Suvel aitab hoida salatit eemal päikesele avatud aknast.
Kas talvel külvatud tšillil on piisavalt aega valmida?
Detsembris või jaanuaris piisava valgusega külvatuna jõuab 90–120 päeva pikkune tsükkel tavaliselt lõpule hiliskevadel või varasuvel, mis langeb kokku perioodiga, kui loomulik päevavalgus on juba kõige tugevam.
Kust alustada
Kui soovid madalaima vaevaga algust olenemata kuust, vali herne mikroroheliste seemned — need annavad saagi juba 10–14 päeva pärast. Täieliku seemnevaliku igale kultuurile ja hooajale leiad meie seemnete kategooriast, kus on olemas ka eraldi valik maitsetaimede seemneid. Kui valgus on peamine takistus, kõrvaldab sisseehitatud LED-iga nutiaed hooajalisuse täielikult. Iga tellimus saadetakse meie Tallinna laost üle Euroopa Liidu.
